NÕUANDED VERERINGELE
Vereringe ja trombid
Vereringe
Kui ei oleks vereringesüsteemi, ei suudaks inimkeha varustada enda rakke toitainete ja hapnikuga ega eemaldada vereringe jääkprodukte. Keha elutähtsad protsessid ei saa toimuda ilma vere, lümfi ja koevedelikuta.
Inimese keha veresoonte kogupikkus on 100 000 kilomeetrit ja see on 2,5 korda pikem kui Maa ümbermõõt mõõdetuna piki ekvaatorit (40 000 kilomeetrit). Kuni inimene ei ole kokku puutunud vereringehäirete tagajärgedega, ei osata sageli hoomata millist tohutut tööd teeb arterites, veenides ja kapillaarides voolav veri:
Inimese keha veresoonte kogupikkus on 100 000 kilomeetrit ja see on 2,5 korda pikem kui Maa ümbermõõt mõõdetuna piki ekvaatorit (40 000 kilomeetrit). Kuni inimene ei ole kokku puutunud vereringehäirete tagajärgedega, ei osata sageli hoomata millist tohutut tööd teeb arterites, veenides ja kapillaarides voolav veri:
kannab edasi lümfotsüüte
toitaineid
transpordib süsihappegaasi kudedest kopsudesse, hapnikku kopsudest kudedesse
kannab hormoone näärmetest teistesse kehaosadesse
transpordib ainevahetusprodukte neerudesse
tagab stabiilse kehatemperatuuri
toodab antikehi jne
Trombid
Trombide (verehüüvete) moodustumine on organismi loomulik reaktsioon mis kaitseb verejooksu eest. Kui veresoon saab viga, kleepuvad verevalgus olevad fibriinikiud vererakkude külge. Selline moodustis ummistab tekkinud haava ja hiljem tekib selles kohas arm.
Trombid tekivad ka veresoonte sees – veenides, arterites, kapillaarides –, kus voolab hapnikuga küllastunud veri, mis liigub hiljem tagasi südamesse. Need muutused algavad märkamatult. Veresoone ummistanud tromb võib põhjustada hapnikuvaevust, mis võib omakorda olla tüsistuste (südameatakk, insult, ateroskleroos) põhjuseks.
Trombide tekkimist põhjustavad sageli järgmised tegurid:
Trombid tekivad ka veresoonte sees – veenides, arterites, kapillaarides –, kus voolab hapnikuga küllastunud veri, mis liigub hiljem tagasi südamesse. Need muutused algavad märkamatult. Veresoone ummistanud tromb võib põhjustada hapnikuvaevust, mis võib omakorda olla tüsistuste (südameatakk, insult, ateroskleroos) põhjuseks.
Trombide tekkimist põhjustavad sageli järgmised tegurid:
veresoonte seina kahjustused (nakkuslikud, traumaatilised, immuunsusega seotud),
aeglustunud verevool,
muutused vere koostises ja omadustes – suurenenud hüübivus või viskoossus.
Trombide tekkimist põhjustavad:
pärilikkus, näiteks kui vanematel või vanavanematel on olnud eelsoodumus südame-veresoonkonna haigustele;
eluviis: seisev või istuv töö, ülekaalulisus või rasvumine, suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, vedelike puudujääk;
verenäitajad: kõrge kolesteroolitase, suurenenud veresuhkur;
mitmesugused haigused: COVID-19, suhkurtõbi, ateroskleroos, perifeersete arterite või veenide haigused, läbipõetud trombootiline kopsuemboolia, insult, infarkt, vähk jne.
ravimite tarvitamine, näiteks rasestumisvastased preparaadid.
Kontrolli oma kolesteroolitaset
KOLESTEROOL
Kolesterool on rasvane vahataoline aine, mida kasutatakse kõigi keharakkude ehitusmaterjalina, samuti hormoonide, sapi ja D-vitamiini tootmiseks. Vereringes transporditakse kolesterooli valkude (proteiinide) küljes. Selliseid ühendeid nimetatakse ka lipoproteiinideks:
LDL
Madala tihedusega lipoproteiin (LDL) on nn halb kolesterool, mis koguneb veresoonte seintele, moodustades verevoolu häirivaid aterosklerootilisi naaste.
HDL
Kõrge tihedusega lipoproteiin (HDL) on „hea kolesterool“, mis kogub kokku liigse kolesterooli ja viib selle organismist eemaldamiseks maksa.
ТГ
Triglütseriidid (TGL) on tavalised rasvad, mis samuti mõjutavad aterosklerootiliste naastude teket.
Lipidogrammi test mõõdab kolesterooli ja triglütseriidide taset veres, mis kajastab südame- ja veresoonkonna haiguste riski. Lipidogrammi uuring tehakse tavaliselt tühja kõhuga, kuid toit ei oma kolesteroolinäitajatele olulist mõju.
Lipidogrammi test mõõdab kolesterooli ja triglütseriidide taset veres, mis kajastab südame- ja veresoonkonna haiguste riski. Lipidogrammi uuring tehakse tavaliselt tühja kõhuga, kuid toit ei oma kolesteroolinäitajatele olulist mõju.
Madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) on peamine riskitegur:
mida kõrgemasse riskirühma kuulud, seda suurem on Sinu tervisekahjustus ja seda madalam on talutav LDL.
Kliinilised uuringud on näidanud,
et LDL alandamine vähendab südame- ja veresoonkonna haiguste riski.
Südame- ja veresoonkonna haiguste riski hindamist mõjutavad tugevalt mitmed omavahel tihedalt seotud riskitegurid:
Üldkolesterool (BCh)
> 8 mmol/L
Halb kolesterool (LDL)
> 4,9 mmol/L
Vererõhk
≥ 180/110 mmHg
Suhkurtõbi
≥ 20 m
Suitsetamine
SÜDAME- JA VERESOONKONNA HAIGUSTE RISKIRÜHMAD
Tervisenäitajate analüüsiga saab hinnata, millisesse südame- ja veresoonkonna haiguste riskirühma Sa kuulud ja milliseid meetmeid tuleb rakendada, et kaitsta ja parandada oma tervislikku seisundit.
SCORE <1%
<3 mmol/l
<3 mmol/l
Noored inimesed, kellel on CD <10-aastane kogemus ilma muude riskiteguriteta
SCORE > 1% ja < 5%
< 2,6 mmol/l
SCORE > 1% ja < 5%
< 2,6 mmol/l
Individuaalsed riskitegurid on väljendatud:
BCh> 8 mmol/l või LDL-ch> 4,9 mmol/l või AKS> 180/110 mmHG
ŠH ilma muude oluliste riskiteguriteta
Keskmine IFN (GFG 30-59 ml/min
CD kahjustus elundi sihtmärkidega või ilma, CD kestusega> 10 aastat või muude täiendavate riskiteguritega
SCORE > 5% ja < 10%
vähenda LDL >=50% või püüa saavutada < 1,8 mmol
BCh> 8 mmol/l või LDL-ch> 4,9 mmol/l või AKS> 180/110 mmHG
ŠH ilma muude oluliste riskiteguriteta
Keskmine IFN (GFG 30-59 ml/min
CD kahjustus elundi sihtmärkidega või ilma, CD kestusega> 10 aastat või muude täiendavate riskiteguritega
SCORE > 5% ja < 10%
vähenda LDL >=50% või püüa saavutada < 1,8 mmol
Dokumenteeritud ŠKL (endine ŪMI ŪIS, PTVAA või muu arteriaalse revaskularisatsiooni protseduur, insult, PSIP, aordi aneurüsm, perifeersete arterite haigus), mis on tõestatud kliiniliste tunnuste või kujutise uuringutega.
CD, kui esineb elundi sihtmärkide kahjustus:> 3 olulist riskifaktorit (suitsetamine, düslipideemia, oluline AH); varajase algusega ja kauakestev (> 20 aastat) 1. tüüpi CD
Raskekujuline IFN (GFG <30 ml/min)
ŠH koos KŠL või mõne teise olulise riskiteguriga
SCORE ≥ 10%
vähenda LDL >=50% või püüa saavutada < 1,4 mmol
CD, kui esineb elundi sihtmärkide kahjustus:> 3 olulist riskifaktorit (suitsetamine, düslipideemia, oluline AH); varajase algusega ja kauakestev (> 20 aastat) 1. tüüpi CD
Raskekujuline IFN (GFG <30 ml/min)
ŠH koos KŠL või mõne teise olulise riskiteguriga
SCORE ≥ 10%
vähenda LDL >=50% või püüa saavutada < 1,4 mmol
SVH – südame- ja veresoonkonna haigused
ÄMI – äge müokardi infarkt
AIS — äge isheemiline sündroom
PTCA - perkutaanne transluminaarne koronaarangioplastika
TIA - mööduv ajuisheemia atakk
DM - suhkurtõbi;
ÄMI – äge müokardi infarkt
AIS — äge isheemiline sündroom
PTCA - perkutaanne transluminaarne koronaarangioplastika
TIA - mööduv ajuisheemia atakk
DM - suhkurtõbi;
AH - arteriaalne hüpertensioon
FN – funktsionaalne neerupuudulikkus
PH - perekondlik hüperkolesteroleemia
CHD – koronaarne südamehaigus
VR – arteriaalne vererõhk
eGFR - glomerulaarfiltratsiooni kiirus
FN – funktsionaalne neerupuudulikkus
PH - perekondlik hüperkolesteroleemia
CHD – koronaarne südamehaigus
VR – arteriaalne vererõhk
eGFR - glomerulaarfiltratsiooni kiirus
Murra müüdid!
Kõrgenenud kolesterool on kompleksne probleem, mis vajab kompleksset lahendust – „halb kolesterool“ avaldab mõju teistele vereringehäiretele. Näiteks muutub vere koostis, suureneb trombide (verehüüvete) tekkerisk, veresoontes arenevad põletikulised protsessid.
Kas kolesterool on halb?
Kolesterool on elutähtis ehitusmaterjal, mis kuulub inimkeha rakkude koostisesse ja toetab nende membraanide jäikust. "Halvaks“ hakati seda nimetama siis, kui arstid avastasid veresoontes eesmärgini mitte jõudnud lipoproteiine – aterosklerootilisi naaste, mis olid täis kolesterooli „setteid“. Seega muutub kolesterool „halvaks“ ainult siis, kui selle teatud liiki on liiga palju.
Kas ainult rasvane toit suurendab kolesterooli?
Huvitav kombel toodab organism ise koguni 75% kolesteroolist (peamiselt maksas ja soolestikus) ning ainult 25% kolesteroolist saadakse koos loomse toiduga (taimedes kolesterooli ei ole).
Kas kõrge kolesterool on ainult ülekaalulistel inimestel?
Normaalne kehamass ja sale keha ei garanteeri, et teie kolesterooltase on normaalne. Ülekaalulisus näitab ainult et inimesel on suurem risk puutuda kokku suurenenud kolesterooli probleemiga.
Kas kõrge kolesterool on eakate inimeste probleem?
Kuigi enamik kõrge kolesteroolitasemega inimesi on pigem vanemaealised, siis on maailmas üha enam levinud ka laste ja noorukite rasvumise epideemia. Kolesterooli tase veres suureneb koos vanusega, rohkem on ainevahetuse häiretega seotud haigusi. Pärilikku kõrgenenud halva kolesterool haigust (düslipideemiat) võivad põdeda ka lapsed ja noored inimesed.
VERERÕHK
Jälgi oma vererõhku
Normaalne vererõhk tagab südame ja teiste elutähtsate organite tõrgeteta töö. Kuid see on pidevas muutumises stressi, suitsetamise, vale toitumise, ülekaalu, erinevate haiguste ja muude põhjuste tõttu. Kõrgenenud vererõhk võib pikemas perspektiivis põhjustada hüpertensiooni ja südame-veresoonkonna haiguste riski suurenemist.
Paljudel inimestel ei avaldu hüpertensiooni sümptomid, kuid mõned võivad tunda peavalu, õhupuudust, võib tekkida ninaverejooks.
Paljudel inimestel ei avaldu hüpertensiooni sümptomid, kuid mõned võivad tunda peavalu, õhupuudust, võib tekkida ninaverejooks.
< 120
< 80
< 80
Optimaalne vererõhk
Soovitatav on tervislik eluviis ja kontroll iga 5 aasta järel.
Soovitatav on tervislik eluviis ja kontroll iga 5 aasta järel.
120-129
80-84
80-84
Normaalne vererõhk
Soovitatav on tervislik eluviis ja kontroll iga 3 aasta järel.
Soovitatav on tervislik eluviis ja kontroll iga 3 aasta järel.
140-159
90-99
90-99
Suurenenud vererõhk
Kui kodusel mõõtmisel registreeritakse kõrgenenud vererõhk, siis on soovitatav muuta eluviis tervislikumaks ja viia läbi iga-aastane kontroll.
Kui kodusel mõõtmisel registreeritakse kõrgenenud vererõhk, siis on soovitatav muuta eluviis tervislikumaks ja viia läbi iga-aastane kontroll.
160-179
100-109
100-109
Esimese astme arteriaalne hüpertensioon
Suur südame- ja veresoonkonna haiguste risk Soovitatav on muuta eluviis tervislikumaks ja kohaldada arsti määratud ravi.
Suur südame- ja veresoonkonna haiguste risk Soovitatav on muuta eluviis tervislikumaks ja kohaldada arsti määratud ravi.
≥ 180
≥ 110
≥ 110
Teise astme hüpertensioon
Väga suur südame- ja veresoonkonna haiguste risk. Soovitatav on muuta eluviis tervislikumaks ja kohaldada arsti määratud ravi.
Väga suur südame- ja veresoonkonna haiguste risk. Soovitatav on muuta eluviis tervislikumaks ja kohaldada arsti määratud ravi.
≥ 140
< 90
< 90
Isoleeritud süstoolne hüpertensioon
Soovitatav on muuta eluviis tervislikumaks ja kohaldada arsti määratud ravi.
Soovitatav on muuta eluviis tervislikumaks ja kohaldada arsti määratud ravi.
VERERÕHU MÕÕTMISE REEGLID
Vererõhu mõõtmine:
MILLINE ON SINU VERERÕHK?
Mõõtda vererõhku kolm korda 1-2-minutilise vaheajaga;
Registreeri kahe viimase mõõtmise keskmised tulemused.
Registreeri kahe viimase mõõtmise keskmised tulemused.
Ära pane jalgu risti vaid toeta jalatallad täielikult põrandale.
Käsi, millel mõõtmine toimub, peab olema lõdvestunult laual südame kõrgusel
Istu mugavas asendis, selg toetatud tooli seljatoele;
Ära räägi mõõtmiste eel, ajal või vahel.
Istu rahulikult, lõdvestu 5 minutit enne mõõtmist;
Ära suitseta, tarbi kofeiini ega tee sporti 30 minutit enne mõõtmist;
Leia mõõtmiseks vaikne, meeldiva temperatuuriga ruum
Jälgi oma glükoositaset
VEREGLÜKOOS
VEREGLÜKOOS ON KEHA PEAMINE ENERGIAALLIKAS.
Glükoositasakaalu häirete korral, kui tühja kõhuga tehakse kindlaks glükeemiahäired või glükoositaluvuse häired, võib suur veresuhkru kontsentratsioon (hüperglükeemia) põhjustada pikema aja jooksul mikroveresoonte kahjustusi ning suurendada suhkurtõve ja sellega seotud tüsistuste riski.
Suhkurtõbi on erinevate pärilike ja omandatud põhjustega ainevahetushäire, krooniline haigus, mille põdemisel on insuliini metabolismi ja/või kudede insuliiniresistentsuse tõttu häiritud kogu ainevahetus (süsivesikute, valkude, rasvade), välja areneb krooniline hüperglükeemia ja paljude elundite (eriti silmade, neerude, närvide, südame ja veresoonkonna) pikaajaline kahjustus või düsfunktsioon. Suhkurtõbi avaldab olulist mõju elukvaliteedile ja elueale.
Vereanalüüsi näitajad, mis kirjeldavad Sinu seisundit
Suhkurtõbi on erinevate pärilike ja omandatud põhjustega ainevahetushäire, krooniline haigus, mille põdemisel on insuliini metabolismi ja/või kudede insuliiniresistentsuse tõttu häiritud kogu ainevahetus (süsivesikute, valkude, rasvade), välja areneb krooniline hüperglükeemia ja paljude elundite (eriti silmade, neerude, närvide, südame ja veresoonkonna) pikaajaline kahjustus või düsfunktsioon. Suhkurtõbi avaldab olulist mõju elukvaliteedile ja elueale.
Vereanalüüsi näitajad, mis kirjeldavad Sinu seisundit
- ≥ 7 mmol/LDIABEET
- ≥ 11 mmol/LDIABEET
- < 7 mmol/LGlükeemiahäired tühja kõhuga
≥ 5,6 mmol/L - < 11 mmol/LHäiritud glükoositaluvus
≥ 7,8 mmol/L - < 5,6 mmol/LTerve
- < 7,8 mmol/lTerve
- GluGlükoosi kontsentratsiooni uuring vereplasmas (Glu) tehakse 10–12 tundi pärast sööki (tühja kõhuga).
- GTTGlükoositaluvuse uuring (DTT) – glükoosi kontsentratsiooni uuring vereplasmas tehakse kaks korda: 12 tundi tühja kõhuga ning 2 tundi pärast glükoosiannust (75 g).
Muuda oma eluviisi
Tervislik eluviis mitte ainult ei aita maandada südame-veresoonkonnahaiguste riske ning pehmendada nende kulgu, vaid vähendab ka ebameeldivaid sümptomeid.
Kõrget vererõhku, kõrget kolesterooli ja kõrget veresuhkrut mõjutavad tegurid.
Kõrge vererõhk
Kõrge kolesterool
Häiritud glükoosi metabolism
Suitsetamine
Alkohol
Tarbitakse palju soola (>5 g/päevas)
Palju suhkrut sisaldav toit ja joogid
Rasvane, palju transrasvasid sisaldav toit
Ülekaal
Vähene füüsiline aktiivsus
Stress
HARJUMUSTE MUUTMINE ON SEDA VÄÄRT
LOOBU SUITSETAMISEST!
Suitsetamine on üks peamisi südame- ja veresoonkonna haiguste, kopsuhaiguste, vähi tekkimise põhjuseid.
Piira tarvitatava alkoholi kogust
Alkohol põhjustab kõrget vererõhku, rikub glükoosi ja kolesterooli ainevahetust ning suurendab südame-veresoonkonna haiguste riski. Soovitame täielikult loobuda või vähemalt vähendada alkoholi tarbimist.
Vähem soola
On tõestatud, et kõrge soolasisaldus toidus põhjustab vererõhu tõusu. Soovitatav on tarbida mitte rohkem kui 5 g soola päevas. Vähenda toidu valmistamisel kasutatava soola kogust, väldi juustu ja töödeldud toitude söömist.
Toitu tervislikult
Rikasta oma toidusedelit täisterajahutoodete, puu- ja juurviljade, küllastumata rasvade, madala rasvasisaldusega piimatoodetega. Piira punase liha tarbimist. Loobu magusatest toitudest ja jookidest. Lehtköögiviljad ja peet alandavad vererõhku. Kaltsiumi- ja kaaliumirikkad avokaadod, pähklid ja seemned on samuti kasulikud südame-veresoonkonna funktsioonidele.
Täienda oma toitumist funktsionaalsete taimset päritolu ainetega:
Täienda oma toitumist funktsionaalsete taimset päritolu ainetega:
- arjuuna, loorberi, oliivide, gurmari, hundihamba, kaneeliekstraktide,
- spetsiaalsel viisil fermenteeritud sojaubadest saadava nattokinaasiga.
Reguleeri kehakaalu
Ülekaalulisus ja rasvumine, kui kehamassiindeks on > 25, on seotud kõrge vererõhu ja kolesteroolitasemega ning insuliiniresistentsuse vähenemisega. See põhjustab suurenenud südame- ja veresoonkonna haiguste ja diabeedi riski. Kliinilised uuringud on näidanud, et 5 kg kaalulangus võib kaasa tuua süstoolse vererõhu languse 4-5 mmHg ja diastoolse vererõhu languse 3-4 mmHg.
Treeni regulaarselt
Uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline aktiivsus on kasulik hüpertensiooni, hüperglükeemia ja kõrge kolesteroolitaseme ennetamiseks ja raviks. Keskmise intensiivsusega harjutusi (kõndimine, jooksmine, jalgrattasõit, jooga või ujumine) soovitatakse teha 30 minutit 5-7 päeva nädalas või kõrge intensiivsusega jõuharjutusi 2-3 päeva nädalas.
Vähenda stressitaset
Pidev stress on sagedane kõrge vererõhu põhjus, see mõjutab ka kõrget kolesteroolitaset ja glükoosi ainevahetuse häireid. Kliiniliste uuringute andmed näitavad, et mediteerimine võib aidata vähendada kõrget vererõhku ja sellega seotud südame-veresoonkonna haiguste riski.
Võta eeskuju jaapanlastelt
Kas oled kunagi mõtisklenud selle üle, et tervelt 80% tervisest sõltub elustiilist ja toitumisest ning vaid 20% geenidest mille me sündides kaasa saame?
Jaapanis on väikseim suremus südame-veresoonkonna haigustesse. Eestile võiks eeskujuks tuua Jaapani, mis on oodatava eluea poolest maailmas esikohal, samas kui Eesti on 45. kohal.
Statistika näitab, et jaapanlannadel on maailma pikim eluiga (2015. aasta andmetel oli keskmine eluiga 86,8 aastat), jaapani mehed on aga kuuendal kohal (80,5 aastat).
Jaapanlaste vastupanuvõimet südame-veresoonkonna haigustele seostatakse tervislike eluviiside ja toitumisharjumustega.
2011. aastal avaldati 15 uuringu ülevaade, milles käsitleti jaapanlaste toitumisharjumusi (uuringus osales 621 000 elanikku).
On tõestatud, et sojatoodete tarbimine põhjustab:
Selgus, et sojatooteid armastavatel inimestel on väiksem tõenäosus saada südameinfarkt (55%), väiksem on ka ajuinsuldi oht (64%).
Traditsioonilises Jaapani köögis pööratakse erilist tähelepanu:
Eriti meeldib jaapanlastele hommikusöögiks süüa kääritatud sojast valmistatud rooga. Seda toitu nimetatakse nattoks. Natto valmistamisel sojaoad keedetakse ja segatakse spetsiaalse pärmiga ning seejärel kääritatakse.
Natto roas sisalduv aine – nattokinaasi ensüüm – on eriti kasulik vereringele. Natto maitse on teistest kultuuridest pärit inimestele sageli ebameeldiv, seega võib nattokinaasi tarbida ka kapslitena.
Statistika näitab, et jaapanlannadel on maailma pikim eluiga (2015. aasta andmetel oli keskmine eluiga 86,8 aastat), jaapani mehed on aga kuuendal kohal (80,5 aastat).
Jaapanlaste vastupanuvõimet südame-veresoonkonna haigustele seostatakse tervislike eluviiside ja toitumisharjumustega.
2011. aastal avaldati 15 uuringu ülevaade, milles käsitleti jaapanlaste toitumisharjumusi (uuringus osales 621 000 elanikku).
On tõestatud, et sojatoodete tarbimine põhjustab:
- väiksema riski saada müokardiinfarkt;
- madalama suremuse südame-veresoonkonna haigustesse.
Selgus, et sojatooteid armastavatel inimestel on väiksem tõenäosus saada südameinfarkt (55%), väiksem on ka ajuinsuldi oht (64%).
Traditsioonilises Jaapani köögis pööratakse erilist tähelepanu:
- taimeõlidele,
- riisile,
- puu- ja köögiviljadele,
- mereandidele, kalaroogadele,
- Kaunviljadele, eriti sojatoodetele,
- rohelisele teele,
- erinevatele fermenteeritud/kääritatud roogadele.
Eriti meeldib jaapanlastele hommikusöögiks süüa kääritatud sojast valmistatud rooga. Seda toitu nimetatakse nattoks. Natto valmistamisel sojaoad keedetakse ja segatakse spetsiaalse pärmiga ning seejärel kääritatakse.
Natto roas sisalduv aine – nattokinaasi ensüüm – on eriti kasulik vereringele. Natto maitse on teistest kultuuridest pärit inimestele sageli ebameeldiv, seega võib nattokinaasi tarbida ka kapslitena.
NATTOKINAAS
Meditsiiniringkondadele on ammu teada fakt, et Jaapan on südame-veresoonkonna haiguste statistika poolest maailmas peaaegu viimasel kohal. Selle nähtuse üheks põhjuseks on toitumise erisused, mis osaliselt määravad ära tarbitava toidu ennetava väärtuse.
1980. aastal leidis teaduste doktor Hiroyuki Sumi, kes on Chicago ülikoolis uurinud enam kui 170 jaapanlastele omast toitu, et natto juustul (traditsiooniline Jaapani hommikusöögiroog, mis on valmistatud hapendatud sojaubadest), millest ta esimesena ekstraheeris nattokinaasi, on üsna tugev trombe lagundav toime.
Hilisemad uuringud Ameerika Ühendriikides, Euroopas ja Ida-Aasias on kinnitanud, et nattokinaas on eriti väärtuslik ensüüm, mida kasutatakse toiduna eriotstarbelistel meditsiinilistel eesmärkidel vereringehäirete ja trombide tekke ohu korral:
Teadusuuringute kokkuvõte
1980. aastal leidis teaduste doktor Hiroyuki Sumi, kes on Chicago ülikoolis uurinud enam kui 170 jaapanlastele omast toitu, et natto juustul (traditsiooniline Jaapani hommikusöögiroog, mis on valmistatud hapendatud sojaubadest), millest ta esimesena ekstraheeris nattokinaasi, on üsna tugev trombe lagundav toime.
Hilisemad uuringud Ameerika Ühendriikides, Euroopas ja Ida-Aasias on kinnitanud, et nattokinaas on eriti väärtuslik ensüüm, mida kasutatakse toiduna eriotstarbelistel meditsiinilistel eesmärkidel vereringehäirete ja trombide tekke ohu korral:
- takistab trombide teket kogu vereringes (nii arterites kui ka veenides)
- lagundab juba tekkinud trombe
- parandab vereringet,
- vähendab vere viskoossust,
- vähendab mingil määral vererõhku.
Teadusuuringute kokkuvõte
Tooted
NatAspin H sisaldab nattokinaasi ensüümi ja oliivi vilja ekstrakti.
Päevaseks tarbimiseks soovitatav kogus ning tarvitamisjuhised
Täiskasvanutel võtta 1 kapsel päevas klaasi veega 30 minutit enne sööki.
Sisaldus päevase annuse kohta
1 kapsel:
Kääritatud sojaekstrakt: 100mg
Koostisosade loetelu (allergiat või talumatust põhjustav koostisosa või abiaine märgitud TRÜKITÄHTEDES)
Paakumisvastane aine - mikrokristalne tselluloos, kapsli kest (stabilisaator – hüdroksüpropüülmetüültselluloos, toiduvärv – kaltsiumkarbonaat, vesi), kääritatud sojaekstrakt (Glycine max; sisaldab nattokinaasi), oliivi (Olea europaea) vilja ekstrakt, paakumisvastased ained - ränidioksiid ja rasvhapete magneesiumsoolad.
Hoiatused
Mitte ületada päevaseks tarbimiseks soovitatavat kogust! Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana! Ravimeid kasutavad isikud peaksid toodet tarbima üksnes meditsiinilise järelevalve all. Ei sobi rasedatele ega imetavatele naistele. Oluline on mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ja tervislik elustiil. Hoida lastele kättesaamatus kohas!
Säilitamistingimused
Hoida kuivas, pimedas kohas, temperatuuril kuni 25 °C.
Netokogus
30 kapslit (13,8 g)
Tootja, pakendaja, turustaja
Tootja: Valentis AG, CH-6982 Agno-Lugano, Šveits
Turustaja: Valentis Baltic UAB, Molėtų pl. 11, LT-08409 Vilnius, Leedu
Päevaseks tarbimiseks soovitatav kogus ning tarvitamisjuhised
Täiskasvanutel võtta 1 kapsel päevas klaasi veega 30 minutit enne sööki.
Sisaldus päevase annuse kohta
1 kapsel:
Kääritatud sojaekstrakt: 100mg
- nattokinaasi 2000 FU*
- Oliivivilja ekstrakt: 60 mg
Koostisosade loetelu (allergiat või talumatust põhjustav koostisosa või abiaine märgitud TRÜKITÄHTEDES)
Paakumisvastane aine - mikrokristalne tselluloos, kapsli kest (stabilisaator – hüdroksüpropüülmetüültselluloos, toiduvärv – kaltsiumkarbonaat, vesi), kääritatud sojaekstrakt (Glycine max; sisaldab nattokinaasi), oliivi (Olea europaea) vilja ekstrakt, paakumisvastased ained - ränidioksiid ja rasvhapete magneesiumsoolad.
Hoiatused
Mitte ületada päevaseks tarbimiseks soovitatavat kogust! Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana! Ravimeid kasutavad isikud peaksid toodet tarbima üksnes meditsiinilise järelevalve all. Ei sobi rasedatele ega imetavatele naistele. Oluline on mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ja tervislik elustiil. Hoida lastele kättesaamatus kohas!
Säilitamistingimused
Hoida kuivas, pimedas kohas, temperatuuril kuni 25 °C.
Netokogus
30 kapslit (13,8 g)
Tootja, pakendaja, turustaja
Tootja: Valentis AG, CH-6982 Agno-Lugano, Šveits
Turustaja: Valentis Baltic UAB, Molėtų pl. 11, LT-08409 Vilnius, Leedu
- Lisand ei reguleeri üksnes kolesteroolisisaldust, vaid avaldab mõju ka keha vereringele, veresoontele ja maksale.
- Sisaldab teaduspõhist ja asendamatut nattokinaasi ensüümi.
- Preparaat sobib neile, kellel on probleeme kolesteroolitasemega, kuid medikamentoosseks raviks ei ole ravimeid veel määratud.
Nattokinaas - ensüüm, mida toodetakse sojaubade spetsiaalse fermenteerimise teel.
Monakoliin K saadakse pärmseenega fermenteeritud punasest riisist.
Polükosanool on ekstraheeritud suhkruroo vahast.
Kurkum (harilik kollajuur) aitab kaasa vere normaalsele kolesteroolitasemele, südame-veresoonkonna talitlusele, normaalsele maksa lipiididesisaldusele.
Päevaseks tarbimiseks soovitatav kogus ning tarvitamisjuhised
Täiskasvanud peaksid võtma 1 kapsli päevas hommikul 30 minutit enne sööki või õhtul enne magamaminekut, 3 tundi pärast toidukorda, klaasitäie veega.
Sisaldus päevase annuse kohta
1 kapsel:
Kääritatud sojaekstrakt (100 mg), mis sisaldab:
-nattokinaasi 2000 FU*
Punase fermenteeritud riisi ekstrakt (72,5 m), mis sisaldab
-monakoliin K 2,9 mg
Bergamoti värske vilja (mahl) ekstrakt (50 mg), mis sisaldab
-polüfenoole 25 mg
Kurkumi ehk hariliku kollajuure juure ekstrakt (15 mg), mis sisaldab
-kurkumiini 11,25 mg
Polükosanool10 mg
* fibriiniühik (FU- Fibrin Units)
Koostisosade loetelu (allergiat või talumatust põhjustav koostisosa või abiaine märgitud TRÜKITÄHTEDES)
Inuliin, stabilisaator – hüdroksüpropüülmetüültselluloos, kääritatud SOJAekstrakt (sisaldab nattokinaasi), Monascus purpureus (punane fermenteeritud riis) ekstrakt, bergamoti (Citrus bergamia) värske vilja (mahl) ekstrakt sisaldab polüfenoole, kurkumi (Curcuma longa) juure ekstrakt (sisaldab kurkumiini), paakumisvastased ained - rasvhapete magneesiumsoolad ja ränidioksiid, suhkruroo vahast (Saccharum officinarum) saadud polükosanool.
Hoiatused
Mitte ületada päevaseks tarbimiseks soovitatavat kogust! Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana! Oluline on mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ja tervislik elustiil. Hoida lastele kättesaamatus kohas! Ravimeid kasutavad isikud peaksid toodet tarbima üksnes meditsiinilise järelevalve all. Monakoliinide ööpäevane manustatav kogus ei tohi ületada 3 mg. Rasedad ja imetavad naised, alla 18-aastased lapsed ja üle 70-aastased eakad ei tohi seda kasutada. Terviseprobleemide ilmnemisel selle preparaadi kasutamise ajal pöörduge arsti poole. Ei tohi tarbida, kui te võtate kolesteroolitaset langetavaid ravimeid. Ei tohi kasutada, kui võtate juba teisi punase pärmi riisi sisaldavaid tooteid.
Säilitamistingimused
Hoida kuivas, pimedas kohas, temperatuuril kuni 25 °C.
Netokogus
30 kapslit (15,3 g)
Tootja, pakendaja, turustaja
Tootja: Valentis AG, CH-6982 Agno-Lugano, Šveits.
Turustaja: UAB „Valentis Baltic“, Molėtų pl. 11, LT-08409 Vilnius, Leedu.
Kus osta?
TOITUMISE RIKASTAMINE EI ASENDA TÄIELIKKU JA TASAKAALUSTATUD TOITUMIST